Peale kaht nädalas riiulis seismist võtsin ma kätte 50 halli varjundit (Fifty Shades of Grey). Kujutage ette! Keerutasin seda raamatukogus ja kuskilt meenus ähmaselt, et see on vist mingi menuk. Mulle ei meeldi menukid.
Aga kuidagi sai see raamat siiski raamatukogust minu koju ja ühel päeval ma selle lahti tegin.
Kaks päeva hiljem peale terve teksti (jah, terve teksti!) läbilugemist oli see läbi. Kujutage ette seda jahmatust, et keegi tunnistab, et päriselt ka luges Varjundite esimest osa.
Me kõik tahame ju lugeda, mis meid huvitab. Ja kui ei taha, siis on ehk seepärast, et see meid puudutab.. kuskil sügavamal.
Noh, kuidas oli? No oli ka, võiksin ma venitada. Aga kuna ma pole päris kaua aega midagi lugenud, siis ma võin vabalt visata, et mulle meeldis! Mulle meeldis absoluutselt see naiivne muinasjutt rikkast ärimehest, kellele arusaamatul põhjusel meeldib punastav ja häbelik tüdruk. Oi, see oli naljakas raamat ja parafraseerides, siis mu sisemine jumalanna naeris nii mõnegi ajavabaduse peale.
Aga miks ei peaks naistele see raamat meeldima? Seal on rikas mees, kes tahab ainult sind. Ta õnnistab maad, millel sa kõnnid. Ja lubab sulle osta kõik, mida sa vaid tahad. Noo.. ja sina tahad vaid teda ja koos olla. Ma tundsin end nagu õhkav teismeline.. isvert, ma vean kihla, et ma pole ainuke. Aga selle kõige alltoon nii kurb, nii hingekriipivalt valus. Su enesehinnang on nii madal, et sa lihtsalt ei suuda uskuda, et õnn on saabunud su õuele.
Ma olen kõigesööja nii muusikas kui kirjanduses. Aga kui mind viis ei paelu, siis ma lülitan järgmisele palale. Kui raamat pole köitev, siis ma end sellest läbi ei näri. Mulle meenub siiani keskkooliaegne Hesse Stepihunt, mida ma ei suutnud lugeda.
Aga Viiskümmend halli varjundit oli köitev. Selle peatükid olid nii hästi lõpetatud, et hakkasin kohe ka järgmist lugema.Kirjutusstiil on ütlemata lihtne. Lausa nii lihtne, et kordused muutuvad ärritavateks. Ja lõpp on kindlasti õnnelik.
Peale mitmepäevast teiste raamatute neelamist, läksin taas raamatukokku ja tõin omale koju kaks järgmist Varjundit - Tumedamat ja Vabastatud. Et ühiskonna silmis oma Varjunditega rikutud väärtust parendada, haarasin Enneti kursusel soovitatutest ka Jungi ja Schopenhaueri järele.
(Btw, kaks päeva hiljem ma lugesin ka järjed läbi ja ... "aah " see on nii ilus. Kui see oleks eesti keeles, siis kogu selle triloogia läbiv laul oleks Mahavok - Tunnete keel. Kuula siit: http://www.youtube.com/watch?v=KJ273jorn1I . ...mis keeles me teineteist viimati kuulsime ). Võibolla peaks laulu ära tõlkima ja selle 2015 aastal filmi panema? :) Nii, oot, kohe ma kirjutan, mis ma kolmest osast kokku arvan.
Täiesti vabalt võib olla, et sa loed Jesseninit ja Puškinit, huvitud ajaloolisest kirjandusest ja Vabastatud Varjundid on ka täitsa mugavad. Ma ei taha olla õpetatud loll - jobu. Hea on ise otsustada ja hinnata.
Minu öökapipeale nägi välja nii...
