Lambapea

Käsil on uus loom, kelle mõte sündis suhteliselt impulsiivselt. Mulle nii väga meeldis see meriinovilla ja bambuslõnga segu. Imepehme, läikiv, valge.. . Mis sa, hing, veel tahta oskaksid.
Ma olen oma lambukesega juba praegu nii rahul, et tahtsin kohe ühe pisikese pildi siia üles riputada. Kui lõnga juurde saan, siis tuleb rohkem lokikesi. Ja ausaltöelda on lammas praegu paljas ka. Peale seda, kui hakkasin oma loomasid riietama, on mul päris keeruline teha neid riieteta.

Aga lubage esitleda: lambapea :)

Hindamatu käsitöö

Homme on jälle see päev, mil mu heegeldatud mänguasjad poodi uut kodu ootama jäävad. Osalt on ju tore neid sinna viia, aga teisalt on vahel nii kurb loobuda. Kui sa oled ise mänguasjale kuju ja välimuse andnud, siis saab ta justkui päris sinu omaks. Ta on tuttav ja alati sinuga olnud. Lihtsalt nüüd oled sa suutnud ta luua.
Mul on mõned amigurumi loomad, mida mida ma vahel igatsen. Ja siis loodan ma väga, et nad omale head omanikud leidnud, kellega neil kunagi igav ei hakka. Üldsegi on põnev mõelda, millist elu minu loodud mänguasi edasi hakkab elama. Kas ta on tihti  lapsega kaasas erinevatel üritustel ja jalutuskäikudel? Kas karumõmm võetakse ka voodisse kaasa? Või on see järjekordne emotsioon stiilis "tahan Seda!" ja minu loodu vedeleb üksildaselt nurgas.

Ma loodan kogu südamest, et mõni mu töödest jõuaks praeguse mängija käest kunagi ta enda laste kätte. Võibolla on see karu või jänes, mis kord pööningukastist välja tuuakse ja puhtaks klopitakse. Kindlasti ei ole ta enam nii villa täis, aga süda lööks endiselt soojalt.

Kõik need mõtted viivad mind hoopis teistele radadele mõtlema käsitöö jäävuse peale. Käsitöö on eriline, ainulaadne, kordumatu. Minu jaoks on käsitöö luksuskaup, mida kõik ei peagi sama endale lubada. Või peaks see olema kõigile taskukohane? Aga jõukohane? Kuidas arvutada oma aega ja hoolitsust? Kas kõigel on hind? Nii palju küsimusi ja keerulised vastused.

Umbes aasta tagasi lugesin ma üht meeldejäävat laust, mis mulle siiani meeldib. "Kudumine on nagu seks - kui Sa mulle meeldid, on see tasuta, kui ei, siis ei suuda sa mulle kunagi tasuda."
Aga mälestused on ju hindamatud!



Kõige eelvena juures lisan siia pildid homsetest ootajatest.

 

Heegeldatud krokodill / Amigurumi crocodile

Singer-vinger ninaprill, meil oli kodus krokodill.
Krokodill tegi palju nalja, ajas lapsed toast välja.
Tahtis toas tantsu lüüa, laste koogid ära süüa.
Ema võttis raagus viha, andis talle üle piha.
Krokodill siis nuttis, palus - ära vihu, viht on valus.
Pidas halvaks külma sauna,
pakkis oma reisipauna.
Pages kiirelt üle mäe,
lapsed eks nüüd tuppa läe.




Peale seda, kui mul oli võimalus olla testija ja heegeldada krokodill, on see laul muudkui meeles mõlkunud.


Krokodill on eriline ja lahe loom. Kui palju te olete netis heegeldatud krokodille näinud? Vähe, väga vähe!  Seda looma on keeruline luua ja veel keerulisem heegeldada. Kõik need sakid, kokkuvõtmised ja jalakesed peavad saama õige kuju ja see pole üldsegi nii lihtne. Sügav kummardus Laurale, et ta selle raske töö on ette ära teinud! Ma olin meelitatud, kui ta palus, et ma seda mustrit testiksin. Et kindel olla, et mustri ostjatel ikka iga rida õigesti läheks. Mul näiteks kohe alguses ei läinud. Harutasin pool kroku kere üles ja hakkasin otsast peale. Ma olin enda peale hirmus pahane, sest päris raske oli heegeldada, käsi oli väsinud ja tükk aega raisus. Alles järgmisel päeval söandasin töö uuesti ette võtta. Siis tuli kõik juba õigesti :)

Lõngaks valisin hiljuti ostetud puuvilla-linase lõnga segu, mis jäi parasjagu tugev ja veidi krobeline (kui üldse lõnga kohta krobeline saab öelda :) )


Kas te olete üldse vahvamat krokut näinud? :)

Valmissaanud kroku tahtis kohe päikese kätte peesitama.


Üks asi, mis mul meeles mõlgub, on krokule kikud teha. Eks jõuab, las ta praegu olla hambutu beebikrokodill! :)



Kas tekkis juba huvi endale ka selline krokodillihakatis meisterdada? Vaata http://www.disainimaja.ee/shop/product/muster-heegeldatud-krokodilli-juhend-24195 ja alusta heegeldamist!