Monday, October 29, 2012

Sokiloom Jänes





Või ka põlvikuloom :) Nillisin tükk aega omale neid Suva põlvikuid. Esimene kord polnud raha kaasas, teine kord ei olnud minu suurust ja alles kolmandal korral sain need endale. Kandsin toas mõned korrad ja katki nad olidki. Millest on tohutult kahju. Võibolla on meie kodupõrand nii kare või on siis sokid viletsad.
Selle asemel, et sukad ära visata, vaatasin netist, mida nendega teha annaks. Mõni loomake ehk :)
Kõige parem õpetus asub siin: http://www.lilblueboo.com/2012/03/a-sock-bunny-a-tutorial.html
See on imelihtne ja soodne võimalus teha lapsele mäguasi. Sisse võib ju panna ühe krabiseva kilekoti, et huvitavam oleks. Või kuljuse... või kinder suprise kollase muna sisse kuivatatud herneid ja kruupe. Kasuta oma fantaasiat! :)
Mina ei pannud midagi põnevat ja toppisin jänese kerakiudu täis. Seda läks sinna ikka päris palju!  Sellel väljamaa blogil on jänkud ilusad peenikesed, aga minu oma tuli palju ümmargusem. aga noh ring on ka vorm :) Jänese silmad on minu 23aastat vanalt seelikult. Vintage nööbid seega!


Tegelikult ei pea ju üldse vanast sokist looma tegema. Võib uued huvitava mustriga sokid ka osta. Võibolla keegi tunneb end imelikult vana sokki kallistades ja paitades.











Saturday, October 27, 2012

Neli sõpra





Käepärased amigurumi loomakesed. Nende ridadesse peaks tulema veel Kass, Panda, Rebane ja Elevant.
Kas see rida kunagi täis saab, ei oska lubada, sest ma jätsin ju heegeldamise selles mahus maha. Miks? Sest ei tasu ära :)










Bambuslõngast top





sai siiski Jollerist bambuslõng ära ostetud ja sellest üks mõnus õhuline top heegeldatud. Ma olen rahul!





Pikkade jalgadega Pima puuvillast Karu





Alpakavillast seisev karu





Peale maisikiust tehtud karusid valmis ka puhtast alpakavillast mõmmik. Kaelas kaunis lilleke.





Tumepruun karumõmm







Alpakavillast ja siidist karumõmm. Isegi ninaots on siidiniidiga tikitud!






Lambsall



Vaniljejänes maasikamoosiga






Avastasin praegu, et sellest ökupuuvillast jänesest mul lugu polegi. Tegelikult pole blogisse jõudnud paljud aga üritan ajapikku viga parandada. Kasvõi piltide näol.
Tagasi Jänese juurde. Selle Jänese lugu hakkas peale mahepuuvillast ja nende omavahelisest harmoneerumisest. Ja miskipärast oli mul seda Jänest heegeldades tihti isu shokolaadijäätise järgi. Õnneks valmis Jänes suvel jaanipäeva paiku ja jäätisega maiustamine oligi hea jahutus.
Heegeldamist alustasin jalgadest, millele ostustasin esimest korda sellise väljanägemise anda. Tegemist on heegeldatud sokiga :) Siis tuli kereosa ja lainelise äärega seelik. Silmad said vahvad lillelised ja kangas  kõrvale täpiline. Vallatu Jänes! :)

Olen oma loomakesi nüüd ka facebooki käsitööliste lehel kuulutanud ja ühel päeval kirjutas mulle naine, kes soovis Jänesele uue kodu anda. Jänes vahetas omanikku ja uurimisel, et kellele see kingituseks läheb, selgus, et ostjale endale :) See on nii teistmoodi ja vahva! Inimene, kes kogub jäneseid, on just minu loomingu valinud omale välja. Mul on alati süda rahul, kui loomake hea pesa saab endale! Aitäh Sulle! :)










Mahepuuvillast istuv karuke








Hiljuti oli mul võimalus kinkida oma valmistatud käsitööd ühele pisikesele piigale. Ma ikka iga kord imestun kui väikesed, haprad ja abitud, aga targa silmavaatega tillukesed inimesed on! Neid muudkui hoiaks süles ja silitaks...
See karuke oli mul mõnda aega vaid pea ja kehaga. Kui sain teada, et lähme uut ilmakodanikku uudistama, siis tuli ka kohe plaan käed-jalad valmistada. Nii ma siis istusin poole ööni üleval ja heegeldasin. Mulle väga meeldib see mahepuuvill sest see on pehme ja tihe. See roosa toon on nii leebe, et sellele saab aksenti anda ja see ise ei jää tugevalt domineerima. Sel korral valisin väikeste lilledega kanga ja erkroosa lipsu kaela. Silmad tikkisin peale, siis pole mingit ohtu.
Uudsena tikkisin karu seljale ka pisipiiga nime. See teeb mõmmi veel erilisemaks ja personaalsemaks. 

Mul on hea meel, et karuke omale hea kodu sai!














pilt Marko Männiste

pilt Marko Männiste

Seisev valge mõmmi / Standing amigurumi teddy






Millest muust ikka kirjutada, kui mitte kaisukarudest. Täna on Kaisukarude rahvusvaheline 110.aastapäev. Selle puhul sai Rahel omale üle hulga aja uue mõmmiku. Kuigi ma lubasin et uusi lõngasid enam ei osta juhtus siiski et lubasin omale toki valget puuvillast lõnga Karnaluksist (karmavõlast :D). See lõng on tummisem ja pehmem kui tavaline merseeritud puuvill. Mul hakkas näppudel soe ja nii ta korvi pistsingi. Olen juba pikka aega tahtnud istuvate karude sekka  ka seisva mõmpsiku valmistada. Kui Laura mulle viimati oma seisvaid karusid ka näitas, siis oli minu jaoks asi otsustatud - tuleb ka proovida.
Uudsena proovisin teha nii, et karu käpad oleksid liikuvad. Paremini oleks sobinud ehk kannaga nööp, aga nende seas ei olnud kodus sobivat mudelit. Seega tuli lõng ühest ja samast august läbi viia, et mitte käppa kinni õmmelda. Ma jäin ise tulemusega väga rahule! Selga sai mõmmile üks ammu õmmeldud kleidike. Seda saab kahtpidi kanda.
Meekollased silmad on taas Laura valmistatud :) Valmistatud ka ise mänguasju või soovid lihtsalt turvasilmadest lugeda? Vaata http://artefleur.blogspot.com/p/manguasjade-silmad.html .



Ja muidugi:  SOOJA KAISUKARUDE 110. AASTAPÄEVA!














Wednesday, October 17, 2012

Tibatillukesed mõmmid / Tiny teddies






Mul on praegu selline karumaania. Hiljuti tegin pisipisikesi mõmmisid, mida saab erinevalt kasutada. Nad on üliarmsad :) Sellised pisikesed tutsakad. Hetkel on kaks sinist veel ilma silmadeta. Nii beebid alles :)
Üks heleroosa on mu villase kleidi peal, kaks kinkisime ära ja oranz on kadunud :( Jamasti küll, aga ehk leiame üles.
Rahel tahab õue minnes alati omale ühe mõmmi taskusse pista. Vahel ma luban ja vahel ei. Oleneb, kuhu minek, sest mina pean ju neil silma peal hoidma.
Muusikaringist ära minnes ütles üks laps nii vahvalt, et "Ma lähen selle karutädi järgi".



Kas te teate, kaua ühte sellist tuleb nokitseda? 45minutsa läheb ikka ära! Vabalt. Kõigepealt kahe kera heegeldamine, siis täistoppimine, kokkuõmblemine, siis  kõrvad-käed-jalad sõlmitseda. Lõpuks siis suu ja nina tikkida ja silmad paigaldada. Pusimine missugune.






Mängumaja / Cardboard playhouse









Meie mängumaja hakkab veidi tooni saama. Ma ei taibanud ju üldse, et värv tekitab karbile sellise lohu :) Nüüd ei lähe uks päris ilusasti kinni, aga midagi hullu ka pole. Lihtsalt võiks paremini. See katuse teipimine oli ka paras peavalu. Muidugi oleks võinud ka tasane katus jääda, aga mul oli põhimõte, et peab viilkatus olema. Kui viil, siis viil ja nii ma pusisingi. Seest on ka kenasti teibitud :) Joonistusi peaks veel juurde tulema. Oksad ja linnud ja koer ukse kõrvale. Kardinat ma ei hakanud ka akna ette panema, sest see tundus nii tarbetu. Me mängime peitusemängu ja siis peaks kardinat pidevalt eest lükkama kuni see mänguhoos katki läheks.
Kui me parasjagu majas ei mängi, siis elavad seal nukud :) Tuduvad. Eile käis lausa krokodill uksest sisse ja aknast välja.



PS! Ma kasutan praegu üht vana arvutit, mida tuleb pmst käima joosta. Seal on see piltide keeramine raskendatud. Ma isegi sain need õigesse pikkusesse, aga miskipärast laadis arvuti need siia ikka valesti. Väike peaharjutus blogilugejale ;)





Kas sa saad, marss, tuppa!




Teine samasugune kast on meil keldris. Kui see maja katki läheb, siis saame uue teha.







Täna oli vihmane ilm ja me ei saanud Rahega õue minna. Kleepisime siis öökullipuud ja ma tassisin oma kangaid mööda elamist. Kuna Kristjan praakis selle vanamutikanga toolipatjade jaoks välja, siis ma panin selle diivanile. Et oleks veidi teistmoodi :) Kristjan on praegu komandeeringus ka, nii et ma saan selle kauni mutikangaga mõnuleda :) Igatahes sobib see kangas meie köögimööbliga suurepäraselt! Ja mis võiks olla veel rahustavam kombinatioon kui sinine ja kollane :) Lija, midagi sulle :) Tule meile külla ka!















Sunday, October 14, 2012

Pisikesed lumejänesed / Tiny snow bunnies




Aeg on juba sealmaal, et on vajalik hakata jõuludeks valmistuma. Teeb juba meele rõõmsaks? :D
Kuna ma üritan oma heegeldamist juba mitmendat kuud tagasi tõmmata ja  uusi lõngasid ei osta, siis meisterdangi kodustest varudest. Ühel õhtul lõngakotti kraamides ja korrastades leidsin pallikese valget meriinovillast lõnga, mis oli Raheli talvemütsist üle jäänud ja teise veidi suurema pallikese valget alpakavillast lõnga. Jänesed! Mõtlesin veel, kas tulen lõngadega välja. Ja ülitäpselt tulingi!
Kohe teadsin, et neist saavad väikesed jõulukingitused Raheli muusikaõpetajatele Kullost. Nad on alati ülitoredad ja meile meeldib nende tunnis käia. Rahel oskab juba rohkem kaasa ka teha ja tund ei ole talle enam nii pikk. Ja kui emadele meeldib, siis lapsed käivad seal tunnis :)
Kuigi jänesed on tehtud ühesuguse mustri järgi, on nad veidi erinevad. See teebki käsitöö ainulaadseks  ja kordumatuks, et kahte ühesugust asja pole võimalik valmistada. Jänesed vajavad muidugi ilusat käsitöökarpi pakkimiseks, siis oleksid nadkohe pakitud ka. Panen neile rinnanõela ka kaasa, siis on võimalik jänku kampsunile või mantllile kinnitada. Ilma nõelata saab panna jänese võtmehoidjaks võtmeid valvama. Või siis paelakesega kotile kinnitada.
Ma pole muidugi kindel, et muusikaõpetajad mu blogisse ei satu. Aga kui siiski, siis... te ju oskate üllatunud nägu teha :)