Mul on praegu selline karumaania. Hiljuti tegin pisipisikesi mõmmisid, mida saab erinevalt kasutada. Nad on üliarmsad :) Sellised pisikesed tutsakad. Hetkel on kaks sinist veel ilma silmadeta. Nii beebid alles :)
Üks heleroosa on mu villase kleidi peal, kaks kinkisime ära ja oranz on kadunud :( Jamasti küll, aga ehk leiame üles.
Rahel tahab õue minnes alati omale ühe mõmmi taskusse pista. Vahel ma luban ja vahel ei. Oleneb, kuhu minek, sest mina pean ju neil silma peal hoidma.
Muusikaringist ära minnes ütles üks laps nii vahvalt, et "Ma lähen selle karutädi järgi".
Kas te teate, kaua ühte sellist tuleb nokitseda? 45minutsa läheb ikka ära! Vabalt. Kõigepealt kahe kera heegeldamine, siis täistoppimine, kokkuõmblemine, siis kõrvad-käed-jalad sõlmitseda. Lõpuks siis suu ja nina tikkida ja silmad paigaldada. Pusimine missugune.
No comments:
Post a Comment