Maisi ja mahepuuvillasest Jänku

Tellitud nukk

Kaks mahelammast

Kreemvalge tikandiga karu

Nägin paar nädalat tagasi Karnaluksis Novita tõeliselt karust lõnga. See võlus mind niivörd, et ostsin mõned tokid. Kodus heegeldama asudes selgus, et lõngast jääb puudu ja läksime Rahega laupäeva hommikul uuesti lõngapoodi. Jumpsus, ma pole Karnaluksis-karmavõlas kunagi nii palju inimesi näinud. Tuustisime viimased tokid vajalikku lõnga välja ja seisime pikka järjekorda. Keegi meid ette ei lasknud, aga soomlased mängisid Rahega väga vahvasti. Õnneks sai laps istuda ja ettenägelikult olin ma paki smuutit ka kotti torganud.
Aga see lõng on ebaühtlane, karvane ja veidi kare naguy ikka lambavill. Mida rohkem ma seda vaatasin, seda karusem ta mulle tundus. Ja seda suuremaks mu naeratus muutus.

Saladuskatte all öeldes tulevad varsti mõned karud veel sellestsamast lõngast, aga eri tooni.

Kuna see lõng on eriline, muutsin ka müügi eriliseks. Tikkisin kõhule ja seljale veel puuoksad värviliste lehtedega. Sellega muutus Karu Heirloom Teddy 'ks (Perekonnareliikvia Mõmmiks). Ilus katsikukingitus tuletamas meelde, et sündinud on uus särav oksake sugupuus!

Pruun seisev karu

Juba kevadel ostetud meriino ja angooravilla segust valmis nüüd, talve saabudes, armas seisev karuke. Tema silmad on käsitsi maalitud ja neid helgib nii kuld kui ka vanaroosa. Ja need sobivad karule imehästi!
Käte liigutamiseks lisasin antiikpronksi värvi metallnööbid. Nina ja suu heegeldamiseks kasutasin siidiniiti.
Kuna ma topin mäguasju päris tugevalt, siis on nad ka rasked. Aga täide paigutub ajapikku. Kasutan heegeldamiseks väikest heegelnõeda ja seega jääb töö pind ilus tihe.

Pärlikarva seisev karu

Minu üks vaieldamatu lemmikvärv ja lemmiklõng - Pima puuvill ja pearl toon. Sellest valmis seisev karu, kellele ma seekord kinnitasin pärlikojast valmistatud nööbid, et karu käed liiguksid. Pärlikaru nimi on nüüd igati õigustatud.
Käsitsi maalitud silmad sain taas Lauralt. Need on seekord väga erilised. Põhitoon on ookeanikarva sinine toon, mis helgib kergelt roosakalt.

Õmmeldud helkurid / Soft reflectors

Peale üheampsumõmmisid olin ma emotsionaalselt päris läbi. Nende valmistamine nõudis palju energiat ja nokitsemist. Otsustasin vahelduseks veidi õmmelda. Mul on enne ka õmblushoog peal käinud. Siis tuleb muudkui vuristada ja lõigata ja vaadata, et õmblus sirge tuleks.
Aga seekord kangakotis tuuseldades leidsin ma hoopis hunniku vilte. Ostsin neid kunagi kaisunukude juusteks. Panen neist aasta vanustest töödest pildid ka varsti. Oh, kui kiire ma ikka olen :) Aga igatahes on mul vilte veel üle ja nii tuli mõte teha väikese vildimõmmisid. Kiiresti tuli idee kasutada pisikesi pärleid. Neid on mul ka karbitäis. Milleks need kunagi ostetud on, kes seda enam mäletab. Mõmmile pärlid kõhule, silmad ette, nina ja suu ka tikkida ja valmis ta saigi. Täidiseks kasutasin kerakiudu. Ja siis tuli prauhti! idee, et mis neist niisama vilditutest ikka teha, teeks hoopis külmkapimagneti. Tuuseldasin netis ja selliseid ei olnud. Kuna ma ei tahtnud, et kole magnet mõmpsiku seljale näha jääks, torkasin magneti hoopis karule kõhtu! Oi kui kaval ma enda avates olin olnud. Aga selgus, et magnet ei taha üldse külmikuga haakuda! Heheee... :)
Roosa õhem ikka jäi, aga kohevamast vildist hall ei  jäänudki. Küll ma sättisin õrnemalt ja tugevamalt, aga ei midagi. Roosa jäi ka nt mitte uksele, mis on veidi kaares, vaid hoopis küljele, kus pind on sile ja tasane.


Ja siis tuli mõte teha hoopis helkureid! Ma ise ka ei tea, kustkohast need mõtted tulevad! Tuuseldasin jälle netis ja ei leidnud ühtegi taolist soft reflectorit. Mille põhjus võib olla hoopiski selles, et helkuritele kehtivad teatud standardid. Kui kangas on korras ja müügi jaoks juhend kaasas, siis pärid ei sobi kohe üldse laste helkuritele. Ma ei suuda tagada toore ohutust. Aga minu jaoks on nende mõmmide võlu just pärlites :) Seega siis helkiv aksessuaar? :)
Mhmh, ma olen kaks korda juba kuulnud, et miks mõmmil on pärlid kubemes :) Aitäh tagasiside eest!
Tegelikult on probleem hoopis selles, et tasapinnaline mõmmi näeb veidi teistsugune välja ja siis pole pärlid kubemes, vaid kenasti kõhul. Aga ma tean nüüd viga parandada ja paar uut mõmpsikut tulevad juba sündsamad. Mulle soovitati ka vaeva vähendamiseks mõmmid masinaga kokku õmmelda. Jah, ma olen ise ka mõelnud, aga siin on kaks probleemi. Esiteks olen ma tohutult kehv väljalõikaja ja need kaks mõmmit ei kattu  päris hästi. Siin aitaks muidugi ei midagi muud kui kõva praktika. Teiseks ma kardan veidi nii väikse asja õmblemist. Aga kui mõmmid oleksid täpselt kattuvad, ehk siis ei kardaks nii väga. Peab olema hoolsam lõikamisel!

Üsna pea pärast esimest mõmmit (kes nüüdseks on kuskile kindlasse kohta ära pandud, et teda on võimatu üles leida) tuli mõte öökullihelkurit proovida. Kritseldasin kartongile mõned piirjooned, joonistasin kohe peale ka, et oleks ikka aru saada ja siis lõikasin taas välja. Eile õhtul sai öökull ametlikult valmis. Mõtlesime veel kodus, et kuidas neid peaks pildistama, et helk ikka ka näha oleks,  aga öökull ei oleks ülevalgustatud.
Täna hommikul hakkasid teised kaks öökulli ilmet saama. Mul pole kunagi vajalikke nööpe kodus! Kuna lõike joonistamise käigus teadsin, et kasutan öökulli kõhul väikest kangatükki. Eile tundus just õige sinna mõned termokivid paigutada, et veidi luksuslikum oleks.Kinnitamiseks kasutasin kõige tavalisemat ühendusrõngast ja linanööri. Mul läheb alati segamini, kumb mul see lina- ja kumb kanepinöör on. Üks neist see siiski on. Otsa veel väike haaknõel ja ongi valmis jope külge kinnitamiseks! :)

Muideks, vaadake seda punaste silmadega ökut. Tema nokk on kanga sisse ära peidetud! Mulle alguses meeldis see mõte, tegin ära. Siis tundus väljanägemine imelik, aga veidi aja pärast vaatasin ma ökut juba kui väga stiilset linnukest.


Esitlen ühes postituses nii karusid kui öökulle. Vilte ja helkureid.

Mõmmi-poiss kollase lipsug

a alles valmib, aga ma ei saanud teda pildilt kõrvale jätta.