Kunagi, kui ma väike olin, siis ma uskusin siiralt, et mu onu Rein on vahepeal rebane. Miks? Sest juttudes oli ikka kirjas, et rebase nimi on Rein. Seega tundus igati loogiline, et minu onu Rein ka vahepeal metsas rebasena ringi lippab. Nii, kui ma seda heegeldust looma hakkasin, tuli mulle mu lapsepõlvemõte meelde. Vahepeal oli ununenud. Vaat, mida kõike heegeldamine teha võib :)
Rebasega on jälle see lugu, et õige tooni leidmine võttis kaua aega. Küll ma otsisin ja vaatasin kuni jõudsin Jolleri käsitööpoodi. Seal oligi oranz maisilõng, mida ma kohe paar tokki ostsin. Sest see oli nii õige ja nii ilus ja nii pehme! Ja igatahes pidi rebasest poiss tulema. Seega sai ta omale kollase-valgekirju pluusi ja rohelised püksid. Jalgade heegeldamisel proovisin taas seda varianti, mis Kassi puhul. Ehk, et varbad pidid näha jääma.. Kadakapuust nööpe ostsin ma mitu kuud tagasi Puu- ja Putukapoest Meistrite Hoovist. Vaata ka www.puupood.ee . Ja puidust nööp sobib siia imehästi! Lisab veidi metsasust :)
Saba tegin kohe uhke ja vägeva, et oleks, millega eputada.
Aga Rebane toob mulle meelde ka sügise. Praegu on mul 7 uut lapse käepärast looma valmimas ja nende seas ka kaks uut rebast. Ja igapäevane idee siilidest :) On, mida valmistada ja oodata.
No comments:
Post a Comment