Istuvad karud on viimasel ajal mul pidevalt töös. Mulle meeldis erinevate lõngadega katsetada, et kuidas nüüd see pind jääb ja lõng mängib. See pruun maisilõng meeldib mulle väga. Lõng voolab, on siidine, pehme, aga ei anna väga venima. Aga mulle meeldib see luksuslik lõng ja pehme toon. Saladuskatte all öeldes, peale seda, kui ma hakkasin heade lõngadega töötama (ökopuuvill, bambus, maisikiud, piimakiud, Pima puuvill), ei taha ma enam üldse seda nö. tavalist puuvillast lõnga. See ei tundu töötades nii mõnus.
Aga tagasi mõmmiku juurde. Helepruuniga sobis mu meelest ideaalselt roosa toon. Tükikesed puuvillasest kangast ja pitslips ja valmis see karu oligi :) Kes isetegemisest taipab, saab aru küll, et nii lihtsalt see siiski ei käi. Plaanisin kohe, et jätan selle karu kodusesse müüki ja üritan jälle internetti kasutades käsitööd müüa. Siiamaani on see olnud väga vähene. Võibolla on mu kanalid valed või ei oska ma oma loomakest õige kategooria alla suunata. Eks paistab, mida tulevik sellele pruunile maisikarule toob.
Oktoobrikuuks on saanud hoopis nii, et karuke läks ühele pisikesele tüdrukule sünnipäevakingituseks. Valisin kaua, mis mu käsitöödest võiks sobida ja võitis karu. Miks nii? Sest karu on nii klassikaline ja peaaegu kunagi ei pane teda kinkides mööda. Ja kuna seal uues kodus käsitööd hinnatakse, siis sai karu omale ka hea uue kodu. Praegu võib ta riiuli peal istuda, aga ehk kunagi võetakse ta ka mängudesse!
No comments:
Post a Comment